Thursday, August 30, 2012

Äkkkülalistele- 40 minuti mustikakook

 Mustikad siin ja mustikad seal....räägitakse, et sel aastal pidavat mustikauputus olema. Ilmselt vastab tõele. Ise ma metsas käia väga ei armasta, aga ämm toob mulle pea iga päev väikse ämbri täie väärtuslikke marju. Selle aasta isu on küll rohkem, kui täis söödud :) Katsetasin mõned erinevad variandid mustikakookidest ja kõige parem tulemus sai sellise retseptiga. Väga mõnusa nüansi andsid mandlilaastud koogipõhjal.


175 gr magedat võid
4 dl jahu
50 gr mandlilaaste
paar spl suhkrut
1 muna

Haki külm või  ja mandlilaastud jahuga puruseks. Lisa suhkur ja muna ning sõtku/töötle palliks. Vajuta taigen  26 cm vormi põhja ja äärtele ( alla võid panna küpsetuspaberi) ning pane u 30 min külma. Pane ahi 200 kraadi sooja.

Kate

3 muna
2dl hapukoort
1 dl suhkrut
1 tl vanill suhkrut
125 gr maitsetamata toasooja toorjuustu

2 spl tärklist
mustikaid

Sega omavahel kõik ained vispliga ühtlaseks hapukooretaoliseks massiks. Sega mustikad eraldi õrnalt tärklises.
Võta taigen külmast, torka kahvliga taignale augud sisse, vala peale mustikad ja kõige lõpuks täidis. Küpseta 200 kraadi juures u 30 min kuni täidis veel kergelt võbeleb. Paku soojalt siis on eriti hea.







Tuesday, August 28, 2012

AED






Mõtlesin, mõtlen ja jään mõtlema, kas sel teemal on mul mõistlik üldse kirjutada. See teema minu jaoks oluliselt valulisem, kui muu. Selline tunne nagu oleks see veel ühe lapse kandnud ja sünnitanud...

Varasemalt kirjutasin, et tegime ühe olulise "möödamõtlemise" ja siin teemas tahan sellest veidi rääkida või isegi nõu anda neile, kes ise kunagi oma kodu peaks looma. Ideaalses variandis peaks minu arvates koduga seostuma eelkõige helged hetked ja mälestused. Ükskõik, kuidas see kodu siis saadud või loodud on. Mõni ostab korteri, teine majaosa, kolmas maja - parasjagu nii, kuidas kellelgi võimalused on. Olen mõtisklenud ka selle üle kust algab ja kust lõpeb kodu. Kas see, kui avan/sulgen ukse -on kodu algus või algab kodu hoopis kaugemalt -teerajalt, aiast, tänavalt? Igalühel oma arvamus, kuid minu jaoks algab kodu ikka tundvalt varem. Uks ei ole kindlasti kodu algus.  Sujuvalt jõuangi tänase teemani- AED.
Tegelikult ei ole isegi aed kodu algus vaid tänav, kus elad... aga ilmselt mõjub see rohkem neile inimestele, kes palju jala kõnnivad. Autoga sõitjaid vaevalt väga häirib, mis tänaval või aias on. Autost tuppa ja vastupidi, mis vahet seal on eks? Ma olen karm vist?
Möödamõtlemine-  ei ostaks maja ega krunti kellegagi "kahasse". Inimeste vajadused, prioriteetid on niivõrd erinevad ja pole mõtet tekitada pingeid sinna, kus neid vaja ei ole.  Juhul, kui ikkagi on selline mitme pere variant siis soovitan väga, kohe alguses kindlalt määratleda perede krundi piirid ja reeglid.

..aga nüüd siis teema juurde. Seda kõige "enne" fotot olete juba näinud, kus hein ilutses rinnuni. Ma peaks ütlema, et see oli veel asja helgem pool, sest kui see maha sai niidetud ja välja hakkas kooruma tonnide viisi rämpsu, polnud enam nii lõbus. Mulle tundus, et see ei lõputu. Vanasti elati paljudes kohtades nii, kus maa sisse kaevati auk ja sinna maeti  igasuguseid jäätmeid. Igakord, kui alustasin mõtlesin, et mida huvitavat seekord välja kaevan või riisun- tartu potasest loomakontideni.. ja nagu ikka öeldakse aed  on nagu Tallinna linn- mitte kunagi ei saa  valmis. Lappasin enda pildikogu ja no tõesti sellist aeda nagu ma oma vaimusilmas ette kujutan ei ole- suts siit ja suts sealt, aga eks ma tegemise käigus muudkui õpin. Tulevikus tahaks väga rohkem läbimõeldud "ruumi jooksmist" istutusalad võiks olla läbimõeldud taimestusega, eritasapinnad, teerajad jms. Sinnani on veel pikk tee käia, aga ehk kunagi?

Sisehoov- peale suuremate ehitustööde möödumist sai hoovi lagedamaks. Kuna kogu hoov oli pm kas risu või naati täis siis ma ei osanud alguses midagi ette võtta, kui hakkasin naati välja juurima... täitsa rumalake eks.. üsna varsti sain aru, et suhteliselt mõtetu töö.  PInd vajas väga palju tasandamist ja siis algas üks mullasõelumine. Oleks ju olnud kerge tellida koormatäis mulda, aga kuna kopatööst olid järele jäänud parajad hunnikud siis tuli nendest kuidagi lahti saada. Jälle labidas kätte, vana reformvoodi püsti, käru alla ja mulda muudkui tuli. Kui pinna juba tasaseks sai, ostsime hulgikoguses murusseemet... ja.. vot siis hakkas jälle optimism tagasi tulema.




mehe tehtud terass, mis tulevikus pikeneb paremale poole

see külg jääb nüüd naabritele, planku enam ei ole ja sealt hakkame uue ehitusega peale


2012 suvi

Maja sissesõit ja külg- esimeselt fotolt on näha veel majaümbruse olukord ehituse ajal, pean tunnistama, et iga hommik läksin sinna suht " hambad ristis".


Tellisime koormatäie kruusa, mille ise masinaga siis kinni sõtisime, õigemini Kaius sõitis.


Akende alune ja maja nurk, mille korda tegemine võttis ka oma aja

Hakkab veidi ilmet võtma

 maja küljele paekivide paigaldus, mille tulemusega ma väga rahul ei ole..


selle koha peal oli suur mulla ja võsahunnik, nüüd kasvavad seal kaks suureõielist ebajasmiini, mis varakevadel oma valgete õitega pilku köidavad


lõpuks on sissesõit sõidetavaks ja kõnnitavaks saanud. Pildilt on näha veel korda tegemata puude alused. Ootan ja enam ei tee.


Hetiga meie esimene roosipeenrake. Nüüd ilutseb seal hoopis võimsalt lavendel. Roosid kolivad uude kohta

Maja nurka panime valgeõielise jasmiini, et tulijaid tervitaks kerge , magus lõhn


peale istutamist

2011 sügisel

Tagaaed


Sellega oli see lugu, et aiaks ei saanud seda nimetada, pigem metsistunud padrik. Esimestel aastatel olid mu ämm ja äi suured optimistid, muudkui käisid ja põletasid oksi, lõpuks saime kõik aru, et see on võitlus tuuleveskitega ja jätsime asja veidikeseks seisma... 2010 kevadel kutsusin oma ema ja õed, naabrid käisid ka mõnel korral ja padrikust hakkas midagi tekkima- st vaba pind vähemalt. Puujuuri mõtlesime alguses käsitsi välja juuride.. aga saime samuti peagi aru oma rumalusest. Õnneks tuli väike kopp ja tõmbas välja ning siis algas taas üks suurem mulla sõelumine ja maa tasandamine. Mäletan seda, et mees sõitis tol ajal Rootsi. Heti oli veel nii väike ja palkasin esimest korda meile abilised, kes  tasandustööd teha aitasid. Seejärel tuli osta  muruseemet ja jälle tekkis optimismi tunne. Fotod siia juurde:






tasandustööd ja puude ümbruse puhastamine

tasandus ja risukoristamine

selline rohelus oli juba esimesel sügisel :)



selline on vaade maja nurgast nüüd 2012 suve. Muruniitmine suvel on iganädalane ja väga suur abiline on murutraktor.

vaade köögiaknast


Maja nurk ja muu

Vahepeale võiks sutsata mõned ilusamad kaadrid, mis silmale ja hingele pai on teinud:






suureõieline ebajasmiin


roosi ja lavendlipõõsas

lavendel

võõrasema

Selline oli vaade maja nurgast, kui hoovi astusid. 



Ere mälestus on loomalauda lammutamisest, eelmisel pildil ongi see ilusti vasakul nurgas näha. Seest oli see umbes selline. Rattaid näete? Need olid umbes 2 m sõnniku sees. Sõnnikust sain lahti väga kerge vaevaga- ise ei pidanud tööd tegema. Panin ajalehte kuulutuse ja helistajaid oli oioioio, kui palju. Jällegi oli õnneks endal oidu mingi osa endale ka jätta. Muidugi vedasime selle mujale ja praegu kasvavad seal kõrvitsalised,kurgid ja tomatid.

suur oli rõõm, kui lauda seinad ka maha sai võetud.

pikkade lehmakettide jms välja juurimine, jällegi ämm abiks :)

töö vahepeale sai ka lapsele hoogu lükatud

Maa tasandamine mullaga ja minu esimene kiviktaimla taoline asi


maakividest tegin peenrale äärise

seina lammutamine

kuna kõike korraga lammutada ei saanud siis mõtlesin pidevalt, millega neid koledusi katta, esimesel aastal panin ühed pikad lilled mulda






Enamasti saab kõike tehtud ikka koos.. st lapsed müttavad samal ajal õue peal.




Sedamoodi siis see postitus ja no lõpetuseks üks illustreeriv pilt minust ka  :) Sellist mõnu saab ka vahepeal endale lubada :)