Vinguviiul kipub soleerima

Phhhhhhh.. ma ei tea, miks mul alati nii juhtub? Võiks ju kirjutada rohkem sellest, mis hästi kulgeb, edeneb ja meeled rõõmsaks teeb. Seda ei ole mitte vähe- ütlevad paljud tuttavad, sõbrad, kes mu elu kõrvalt jälgivad. Mina kipun aga pahinal endast välja laskma just siis, kui hing on rahutu ja vinguviiul kipub soleerima. Millest see tuleneb? Kasvatamatusest, egoistlikkusest? Mitmes postituses olen ise rõhutanud, et ei soovi olla  5 aastat kodus "ISTUNUD" vanaeit, kellele enam ükski asi rõõmu ei valmista. Teoorias tean ma väga hästi, et mitte keegi ei saa sind muuta, kui sa ise muutuda ei soovi. Jah, ma olen õnnelik, et sõda ei ole, maavärinaid, toranaadosid ei ole, mul on soe tuba ja söök laual ning oleme terved....aga?
Mind pani mõtlema sõbranna mõte sellest, et tema muudaks võimaluse korral eestlaste jaoks kohustuslikuks vähemalt 1 kord aastas ( soovitavalt kevade hakul) käia soojal maal end laadimas. Tema on mitu aasta käinud ja aru saanud, kui oluliselt see aitab meie kliimas rõõmsat meelt säilitada. Mina ei ole käinud... või noh olen, aga see oli igiammu. Tahaks küll, aga ei saa. Seega tuleb mõelda muule variandile, et enda meeleolu ja toonust tõsta. Müdistaks aias, aga lumi on nii visa hingega. Iga päev loen sentimeetreid, mis mu lillekeste ümber jälle sulanud on. Teeks tööd- kodutöid- st hoiaks kodu korras, teeks süüa.... a see pole ju mingi töö, eks?
Unistaks? Öelge nüüd päris ausalt, kui paljudel on muutunud meeleolu tuntavalt paremaks, kui ta on omajagu unistanud? Mulle on hakanud tunduma, et unistamisel on suur väärtus küll, aga ainult siis, kui nende täitumiseks ka midagi teha... ja see peab silmale, meelele näha ning tunda olema! Antud eluetapil on minu üheks unistuseks olnud hubane kodu. Ma olen enda arvates selle nimel ka pingutanud, aga välja ei kuku ikka nii nagu unistan. Miks? Viimasel ajal olen isegi loobunud igasugustest kaunitest blogi ja ajakirjapiltidest, sest ma ei saa aru, kuidas inimesed seda oskavad? Mitmetest blogidest jääb lausa säärane tunne, et kõik on sündinud nagu muuseas, juhuslikult nö möödaminnes. Kuidas siis meie ei oska või ei saa hakkama?
Mul on nii suur soov, et suudaksime endale uuesti välja ehitada tuulekoja ja uue terrassi. Tegelikult ladusin mehele ette isegi oma sünnipäevasoovi- uus terrass. Aega ju on 18 juulini ;)
Mõned meenutused eelmise terrassi ja maja külje ehitusest ja korrastusest.

Teoreetiliselt ma jällegi tean, millise aja see võtab. Algustööd on kõige mahukamad/aeganõudvamad, aga ma olen täiesti nõus ise tungraua kätte võtma ja vana tuulekoda maha lõhkuma. Seejärel tuleb muidugi jälle sodi probleem lahendada. Eilse sulamise järel veendusin ka selles, et tükk aega ei saa jälle nahksaapaga käia, kui ei taha neist ilma jääda. Tahan ka jälle kuiva jalaga tuppa astuda... Phhhh kurjam- "kopp" on ees, aga tuleb teha. Sedakorda vähemalt loodetavasti tean, et teeme seda iseendale.
Lubasin tänases postituses ka mõne märtsikellukese pildi, aga ei ole mitte ette näidata. Ehk siis järgmises koos mõningase edasiliikumisega ka meie renoveerimise saagas nr 2.
Seniks jäävad ainult unelevad pildid.. ja  lingid. Kuna Kaius teeb hoolega mööblit Norra suunas siis olen hakanud tutkima nende saite ja blogisid ja ma pean tunnistama, et mitmed värvilised kiiksud on hakanud minu "ilumeelde" tungima. Enam ei taha kõike valget ja helget.


http://www.kistefosmobler.no/

http://dbm.no/shop.asp?pageid=13690

http://www.furuspesialisten.com/

Kasutan pilte fb leheküljelt "Koduring"  mõned on ka enda googli avarustest leitud.

Sai veidi hüplik mõttelõnga veeretus, aga sellised need mõtted praegu ongi.

Salendav jogurtikook

Peaaegu igal  õhtul tunnen tugevaid süümekaid- oli mul vaja jälle nii palju süüa- vaatan peeglisse ning annan lubaduse-HOMME! Muidugi lohutan end ka pidevalt sellega, et nii kui kevad käes siis lõpeb ka see küpsetamine ja nuumamine.
 Lahjad, kerged salatid, koogid on aga alati lubatud... sest mingi rõõm peab koduperenaisele ka ometigi kogu selle majapidamise keskel jääma, eks???

Tsitruseline jogurtikook

8 hästi murenevat küpsist ( kaera, digestiv vms)
60 gr võid

Purusta küpsised, sega sulatatud võiga ja suru 22 cm vormi põhja. Põhi võiks jääda võimalikult õhuke!!

Täidis

500 ml maitsestamata jogurtit
400 ml sidrunijogurtit
1 apelsin
1 sidrun
1 laim
veidi suhkrut
8-9 zelat lehte

Riivi apelsini, sidruni ja laimi koor. Vala kaussi ja pigista neist välja ka mahl. Sega juurde  toasoojad jogurtid, lisa veidi suhkrut tunde järgi. Sega ühtlaseks. Paisuta zelat lehed külmas vees u 5 min ja lahusta 1 dl kuumas vees. Jahuta veidi ning nirista jogurtisegu hulka pidevalt segades. Vala küpsisepõhjale. Loksuta kergelt, et jääks ilus sile pind ning pane külmikusse vähemalt 6 h või üle öö. Kaunista pealt kergelt röstitud mandlilaastutega.

Kastmeks kasuta maasikatoormoosi, millele pigistad lisandiks veidi sidruni vs laimi mahla... Kes tahab eriti lahjalt süüa võib kasutada lihtsalt sügavkülmast ülessulatatud maasikaid koos sidrunimahlaga.

Klassikaline Viini õunastruudel

... jah, ma ei osanud kuidagi pealkirja leida.  Olen ka enne struudlit teinud, kuid ei süvenunud kunagi tema päritolu ja tegemise tehnikasse.
 Viimasel ajal tunnen üha rohkem auke oma teadmistes õigete taignate kooslustes ja valmistusviisides.  Kerge tüdimus on tekkinud tavapärastest lihtsustatud variantidest. Kuna ma "päris kooli" õppima praegu ei pääse siis kasutasin abimees googlit, mis andis väga palju vastuseid. Jälgisin näpunäiteid ja ma pean tunnistama, et ühe struudlitaigna valmistamine on äärmiselt stressimaandav tegevus. Panen siia lingid ja ei hakka kogu lugu ümber jutustama

http://www.youtube.com/watch?v=jhvD2s5khFk


http://www.youtube.com/watch?v=svBu6zDjxKs


Mulle meeldib alati, kui söögitegemist/ küpsetamist teha nii, et kulub võimalikult vähe igasuguseid masinaid ja vidinaid- noh ütleme otse välja- meeldib vanamoeline tegemine- st maksimaalne käeline tegevus ja kus kogu protsessi saab teha enamvähem ühes kausis, ühe puulusika või käega. Ei mingeid miksreid, kitchen aide, blendereid... jah jah ma annan aru, et kui teha suurtes kogustes ja väga sageli siis on need olulised abilised. Taignategemises jälgisin pigem vanema proua tegemist, kuid struudli kokkupanemises ja rullimises esimest.

Retseptiks kasutasin toidutare õpetust:

http://toidutare.ee/toidust/kokakool/E00E/

200gr suurepärast nisujahu
2spl õli
1 dl vett
näpuotsatäis soola

Kalla jahu kaussi ja tee sellesse süvend. Lisa süvendisse õli, vesi ja sool ning hakka puulusikaga aineid omavahel kokku segama kuni tekib purune, veniv mass.  Sõtku taigen kätega ühtlaseks venivaks, elastseks massiks ( vanema proua videos on väga hästi näha, milline taigen peab jääma) Vormi pall, pintselda õliga ja pane kaussi ( kata toidukile või kaanega). Jäta tunniks ajaks soojemasse ruumi seisma.

1 kg õunu
5 spl suhkrut
2 tl kaneeli
100 gr rosinaid
50gr kätevahel purustatud mandlilaaste
1 sidrun või laim

Puhasta, ja tükelda õunad. Sega õunad suhkru, rosinate, mandlilaastude, kaneeli ja sidrunimahlaga ning jäta mõneks ajaks maitsestuma.

Otsi suurem köögirätik ja puista peale jahu. Rulli taigen veidi lapikuks, võta ta käte vahele ja lase tal venima hakata, seda pidevalt ringiratast käte vahel liigutades. Pane taigen rätikule, pintselda õliga ja kata õuna/rosina massiga. Tõsta ääred kergelt peale ja lükka ta käterätiku abil rulli, libista küpsetuspannile. Määri pealt sulavõiga.
Küpseta 200 kraadi juures 25-30 min

Vaniljekastme retsepti võtsin siit :

http://siitnurgastjasealtnurgast.blogspot.com/2010/05/lihtne-vaniljekaste.html

Õnnestus väga hästi!

Porgandi-juustukook kaneeliga

Endiselt olen kas besee või juustukookide lainel. Viimane "Oma Maitse" andis põhjust veelkord katsetada. Justnimelt- veelkord, sest mingi hetk peab tegema pikema pausi ja keskenduma väheke kergematele roogadele.
 Tegemist on küll porgandikoogiga, kuid julgen väita, et tegemist on ikka suhteliselt rammusa ampsuga. Seega, kel kindel soov vööümbermõõtu vähendada võiks selle koogi tegemata jätta või anda endale aru, et peale selle söömist on mõistlik end rohkemal määral liigutada st sportida.

Kasutasin 22 cm läbimõõduga vormi. Antud kogustega sain ilusa kõrge koogi. 

Põhi: 

180gr kaeraküpsiseid ( purustatud)

80gr sulatatud võid. Sega sulatatud või küpsistega. Suru küpsetuspaberiga lahtikäiva vormi põhja.

Täidis

3 keskmist porgandit

50gr suhkrut

50 gr võid

1 tl kaneeli

Riivi porgandid ( mina tegin TW chopperiga) ning kuumuta neid pannil sulatatud või/suhkru/kaneeli segus poolpehmeks. Jäta jahtuma.

600gr toasooja toorjuustu

100gr hapukoort

200 gr suhkrut

1 tl vanillsuhkrut

4 muna ( toasoojad)

 Sega omavahel toorjuust, hapukoor ja suhkrud ning lisa ükshaaval munad. Mikserda keskmisel kiirusel segu ühtlaseks. Lisa porgandisegu ja sega läbi. Vala koogivormi küpsiste peale. Küpseta keskmisel siinil 170 kraadises ahjus 45-60 min. Sõltub ahjust, aga kook peaks valmides kindlasti võdisema.  Keera kuumus kinni ja lase koogil ahjus mõni aeg jahtuda. Seejärel võta ahjust ja lase täielikult jahtuda. Kata toidukilega ja pane külmikusse tahenema. Järgmisel päeval tuleb kook vormi küljest väga ilusti lahti ja saad muretult selle serveerimisalusele tõsta.

Kate

200 dl vahukoort

2 spl suhkrut

kaneeli

Võib ka teha hapukoorekatte.

Serveerimise eel vahusta koor, kaunista kook kaneeliga.

.