Thursday, May 30, 2013

Kuidas ja milliseks kasvab KODU NÄGU?


Ühel hilisemal õhtupoolikul, kui Kaiusega põsed "lõsakil" köögi aknast välja vaatasime ning silmailu nautisime ütles ta ühtäkki, et küll on kahju, et tal oma vanemate kodu ehitusest mingeid fotosid ei ole. Muidugi ema ja isa mäletavad ning on rääkinud, milline alguses see krunt oli, kuidas maja kerkis, milliste vahenditega ehitati jms, aga ikkagi foto -see on justkui tõend,mida tahaks silmaga näha.
Nojaa siis ma tundsin, et ilmselt teen ikka õiget asja, et meie kodu ehitamise saagat püüan mingil moel jäädvustada nii pildis, kui sõnas. Tegelikult lappasin hiljaaegu paari aasta taguseid pilte ja uskumatult lühike on inimese mälu küll, fotodelt vahib vastu selliseid asju, mida enam ei mäleta või ei taha mäletada. Just sel kevadel- see on siis ju juba KOLMAS!!! näen oma köögi aknast sellist ilu, mida alguses ootasin. Saan alles nüüd aru, et kõik tahab aega ja kasvamist. Pildi tekkimiseks, milline on sinu aed, mis sind iseloomustab. Kaskede all olev taimestik on hakanud laiutama silmale nähtavalt, millegipärast ei taha okaspuu seal kasvada, aga noh pole hullu- muud taimekesed on ka ilusaid. Mõne puu all ilus kollane lillepuhmas, enamvähem ühtlane maaaiale omane murulapp ( mõtlen selle all muru, mis sisaldab ka võilille jms) Kuna ma suutsin mingi aeg tagasi, mingeid mittevajalikke klahve vajutada ja mu nö eelmise aia kujunemisest on kõik pildid kadunud siis panen siia mõned meeldetuletuseks ehk innustavad mind uue osa kallal siis rohkem tegutsema.

ämm vaatab optimistliku pilguga uut vundamenti

tagakrunt, meeletu võsa ja rämpsuhunnikud

nüüdne naabrite külg, mille puhastamine oli iseloomu proovilepanek

maja esine, mil mingi osa rämpsu olime juba ära likvideerinud

talgud- minu ema ja õed veavad oksi

õnnetunne, mil maja esine oli saanud puhtaks ja sain hakata mulda sõeluma, et muru külvata

lauda lammutamine, kaskede alune puhastamine lehmakettidest jms

tolle aja õnnetunne nr 2, rämpsuvaba majaesine

Kaius ja ämm tõmbavad lehmakette maa seest välja

lauda lammutamine vol 2, lapsele hoog sisse ja mõni liigutus jälle töös tehtud

õnnetunne nr 3, kui olin umbes 10 kärutäit mulda sõelnud, Kaius aitas kivid vedada ja sain muru külvata

õnnetunne nr 4 taimede istutamine

lapse õnnetunne

masendustunne nr miljon.. kui ühe poole olime suutnud puhtaks teha ootas järgmine

õnnetunne nr 5 muld sõelutud ja rämps koristatud

puhastutstööd

esimene sügis peale muru külvamist...püti ümbrusele tuli veel koormatäis mulda sõeluda, sest liiva peal suurt midagi ei kasva.

puhtaks tehtud nüüd naabrite pool, sõelutud muld ja muruseeme


ja vaikselt hakkab tekkima olemise tunne, millesse oled nii palju andnud


koristustööd pojaga


õnnetunne nr 7, kui olime tellinud kruusa, kanga jms ning maja kõrvale tekkis sõidetav ja käidav tee, peenkruusa sõelusime peale ise- nüüdne naabrite pool

tuntav tüdimusetunne- kuid tehtud sai maa puhastamine, silumine, muru külvamine

aasta 2012, mil külvatud murust on saanud rohelus

minu esimene mittearvestuslik roosi,salvei ja lavendli "puhmas"- inimene õpib, kui teeb.

sügistööd




peenkillustikuga kaetud ja kinni freesitud tee- koos töö Kaiusega- nüüdne naabrite pool

enelad, kui suure risu ja mullahunniku olime ära likvideerinud


aknalaused puhastatud


peenkillustiku töö on veel pooleli

koostöö HEtiga

tee tegemine- nüüdne naabrite pool

maja külje korrastamine, paekivi plaatide panemine- nüüdne naabrite pool



vanadest töökoja lampidest tuunitud majavalgustid ( mida kahjuks see talv põlema eriti panna ei saanudki)



 Meie uus nö aia pool on hetkel nagu lahinguväli. Paremini ma seda kirjeldada ei oska. Terve õu on esiteks mingit kola täis, teiseks on pool õue on traktoriga üles küntud, et suuremad augud ära täita ja kolmandaks on taimestik absoluutselt olematu. Kõik olemasolevad lilled vedasin kevadel lihtsalt ühe kuuri äärde.Meenub, kuidas eelmisel kevadel naabrinaisele suure kõhuga rääkisin- küll ma järgmisel aastal alles hakkan ka istutama, peenraid tegema ja mõnulema... aga ma ei tea-pole ma kusagile eriti jõudnud. Isegi ühtegi ürdipotti ei ole :) Seni käib tihe võitlus sodimajandusega. Õnneks on olemas jäätmekogumispunkt, kuhu miskit saab ka lihtsalt ära viia- katkine klaas, pakend jms.
Mingi hetk jõudsime vähemalt selleni, et saime väikese kopa tellida, kes meil sopaaugud ära täidaks, uue terrassi augu tõmbaks ja veel nipet/näpet teeks.
3 h tööd- 110 euri.
2 h tööd pluss liiva koorem- 150 euri
Kaius on nädalavahetustel ( tegelikult mul hing täiesti valutab) tegelenud ainult maja vundamendi toestamise ja sidumisega. Pole ta ühelgi nädalavahetusel saanud tegeleda oma hobiga. Ta on aidanud mind raskematel kaevamistöödel, kus mul jõud üle ei käi. Uskumatult tubli mees, tubli on isegi vale öelda- visa ja sihikindel mees. Samas peab midagi muutuma, sest kui jääb ainult üks ehitamine ja töö siis..?


kuuri taguste puhastamine absoluutselt hämmastavatest asjades, mille loetelu ei lõpeks

tulevane köögi ja juurvilja nurk

peaaed- mänguplats- millel kiht maha kooriti - hetkel juba veidi rohetab



üks pilt katuseaknast vaadatuna- jube kuuririvi

mullapinna silumine, puhastamine ja muruseemne külvamine

meie "pergola" loodetavasti saab sellest tulevikus midagi nägusamat

see osa jääb järgmisse kevadesse- aa aed on minu värvitud :)

uue terrassi koht ja kuju

maja nurga vundament..

eeltööd vundamendi sidumiseks

puhastatud ja tasandatud maa- ootame nüüd muru kerkimist

ootame muru
Neid pilte vaadates tekib mul mõte ja küsimus, et kas sellised asjad kujundavad ja suundavad inimese väärtushinnanguid ja prioriteete? Millises suunas?  Kus tunnetada piiri, et elamine ei oleks vaid töö ja tegemine vaid ka olemine ja nautimine? Jajah- võib ju öelda, et ela ja tööta nii, et see ongi nauding ja olemine.. aegajalt see isegi õnnestub, kuid mitte alati.
...aga ma ei tea, kas kõlan lõetuseks karmilt? Mulle igatahes tundub, et iga aed ja kodu on tema peremehe või perenaise nägu...või vähemalt aja jooksul läheb ta seda nägu. Südames loodan ja soovin, et meie kodu ja aia nägu kasvab välja rahus ja üksmeeles koos tegutsedes, kus igalühel on anda oma panus, sest mulle tundub, et just koos tegutsemine loob kodutunde, mida me kõik vajame.