Tuesday, June 13, 2017

Kooslaulmisest Hiiumaal 2011-2017

Blogi sissejuhatuses kirjutasin, et tahan teiega jagada oma elamusi ja kogemusi perest, kodust ja kokkamisest. Tosina aasta jooksul on need haaranud kogu mu energia, armastuse ja hoole siin paradiisisaarel HIIUMAAL.

Tegelikult olen ühe, üsna olulise loo rääkimata jätnud, miks? Ma ei tea isegi... Põhjuseid, miks see lugu sündis, on päris palju - alustades saarele kolimisest, tekkinud üksindustundest, lõpetades minu tegeliku nö professiooniga. 

EELLUGU

Pärast esimese lapse sündi korjasime mu kompsud Tallinnas kokku. Vaatasin küll nukralt oma tühjaks jäävat korterit. Selge oli siililegi, et üksinda ma lapsega nädala sees olla ei tahtnud. Järelikult tuli oma ego maha suruda ja tundmatusse astuda (väike humoorikas liialdus).

Algul oli vaja kohaneda kordades (kui mitte sadades kordades) aeglasema elutempoga, seejärel tasapisi tutvuda uute inimestega, mis teatud vanuses polegi enam nii lihtne. Mõneti oleks kohanemine kindlasti tööinimesena kergem olnud, kodusena tutvud ikka endasuguste titemammadega, kelle sõnavara kätkeb põhiliselt kindlaid fraase - magamatus, mähkmed, piim, unevõlg, toidutegemine, koristamine, üksinda olemine jne. Et mitte oma teemaga päris rappa minna, asun nüüd asja juurde.

PEATEEMA
Kodumajanduse keskel hakkasin tundma, et on vaja midagi, mis toidaks mu enda olemust. Uurisin veidi tausta ning selgus, et koorilaulu viljelemine on Hiiumaal üsna kehvas seisus. Kindlasti on olnud ka paremaid aegu, kuid hetkeseis oli üsna nutune. Haarasin härjal sarvist ja kirjutasin kohalikku ajalehte nupukese ning kutsusin kokku uue koori - 
Kärdla Kammerkoori.


Esimesse proovi kogunes üle 40 inimese. Olin hämmingus. Aja jooksul on kujunenud oma kindel tiim,  kellega tööd teeme. Teadupärast käivad jutud minu tohutust rangusest ja distsipliinihullusest. Mõni uus laulja on ilmselt seetõttu ka tulemata jätnud ja mõni ära vajunud. Usun, et need lauljad, kes on võtnud aega mind tundma õppida, nii ei arva. Kui isegi arvavad, siis vaatavad seda kui positiivset ja vajalikku omadust :)

Koosoldud aja jooksul oleme vaikselt, kuid sihikindlalt kasvanud igas mõttes. Muidugi tuli lauljatel kohaneda, et alguses laulda ei saanudki - hingasime, hingasime ja veelkord hingasime. Siis võimlesime, venitasime, tutvusime. Teise hooaja lõpuks tekkis juba mõnus ühine "hingamine" ja ühise asja ajamise tunne. Üsna pika vinnaga, aga nagu öeldakse: "Tark ei torma".

2011. aastal andis koor oma esimese kontserdi, samuti on üles astutud mitmetel Kärdla linna üritustel.

2013.a esindas koor Kärdla linna Sillamäe Merepäevadel ning osales Pühalepa muusikafestivalil.


2014. aastal osales KK laulupeol ja Hiiu Folgil.

Oma tegevuses peab koor murranguliseks 2014.a detsembris toimunud kontserti, kus tuli ettekandele Vivaldi „Magnificat“ orkestri ja tunnustatud solistidega.


2015.a oktoobris korraldas KK Hiiu valla 2. aastapäeva kontserdi, mis oli pühendatud Arvo Pärdi muusikale.

2015.a veebruaris osalesime võistulaulmisel "Tuljak".
2016.a veebruaris toimus 2-päevane laulukool Estonia teatri laulja ja hääleseadeõpetaja Triin Ellaga.
2016.a märtsis toimus Eesti Segakooride Liidu Emakeelepäeva aastapäeva kontsert Hiiumaal.
2016.a suvel külastas Hiiumaad tipptasemel kammerkoor Voces Musicales.
2016.a augustis kohtuti Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskooriga, kes tõi Hiiumaale rõkkavad naishääled ning erinevad töötoad lauljatele ja dirigentidele.
2017.a kevadel toimus Käina Huvi- ja Kultuurikeskuses EV 100 pühendatud kontsert "Ilu kuulub Hiiumaale".


CODA
Kui 2011. aastal kirjutasin mõtte ja soovi - kasvada muusikat armastavaks kontsertkooriks - siis tänaseks (2017) on minu sees elama hakanud Gideon Kremeri mõte:
"Ma ei mõtle, kuidas saada publiku lemmikuks. Kõige vähem mõtlen ma edule. Me keskendume kooskõlale. Me ei taha olla mitte ainult kuulatavad, vaid kuulata ka midagi ise. Oluline on jääda hingelt nooreks ja jätkata rännakuid tundmatutel radadel ja riskantsete ideedega. Massipublik ootab meelelahutust, lõbu ja rahulolu. Mina siin publikuga hästi ei häälestu. Soovin, et publik laiendaks oma fantaasiat ja sügavdaks tundeid. Mulle pakub suurt rõõmu ja rahulolu, kui publik kasvab koos meie kavade ja kontsertidega."

Suurimaks õnnestumiseks nende 6 aasta jooksul pean seda, et tasapisi oleme kaasanud oma tegevusse ka lapsed ja noored. Pean tunnistama, et see läheb visalt, aga ma pole lootust täielikult veel kaotanud.

Seetõttu olen eriliselt tänulik oma noortele lauljatele Karmenile ja Emilile, klaverimängijatele Mia - Mariele ja Agnes Katariinale ning muidugi kõikidele oma solfedžo laululastele.

Olen rõõmus, et meiega on koostööd teinud mitmed tunnustatud dirigendid: Toomas Kapten, Küllike Joosing, Veronika Portsmuth, Triin Koch, Valter Soosalu ja  hääleseadja Triin Ella. Mitmed neist on oma kooridega rikastanud Hiiumaa muusikaruumi.

Laulmine on justkui palsam hingele ja ihule. Midagi, mida ei saa sõnadega väljendada, seda peab ise kogema.

Fotod on tehtud ajavahemikus 2011-2017.