Sunday, October 28, 2012

Olla või mitte olla?

Appi! Lumi tuli maha- täpselt Helga 4 kuu sünnipäeval. Lapsed olid muidugi sellest nii suures eufoorias, et tuppa kutsumine oli pigem iseendaga rääkimine.... aga minu lilled, lõikamata põõsad, multshimine? Kõik on lumevaiba all. Järjekordselt tahan tänusõnad öelda ämmale, kes tööpäeva hommikul on (Helga õueund valvates) aidanud mul mõned võsastunud ja rääbispõõsad ära lõigata.Isegi lõket jõudsime teha. Lootsin, et jõuan Heti  lasteaiaga ära harjutada ja  veel veidi aias kõpitseda.Tundub, et peab laskma aial unne vajuda.. kui lumi siis lumi. Või noh, mis lumi-täna sirab selline päike, et lumi hakkab ära "sulima" nagu Heti ütleb.

Tsiteerin  http://kristakoiv.com/ postitust:

"Kui inimesi minu pildi peale ei ole, siis kohe teravalt seal kannul on ilusad kodud. Küll mul on alles hea meel kui inimestele meeldib see, kus nad elavad. Väga-väga teravalt ma vibutan näppu meie nõukaaegse kooliõpetuse poole, kes minuarust tegi ikka kõik selleks, et inimestest loovus välja juurida ja kui seda ikka sinna natuke alles jäi, siis löödi enesekindluse labidaga mätaki peale. Enda ümber ilu näha ja luua oli kuidagi selline…noh ei tea. Ma nüüd muidugi ei saa öelda, et kõik tunnevad, et see nii karm oli, sest kellel oli annet, see lihtsalt vist ei lasknud ennast sellest häirida. Ühesõnaga, on mul nii kahju, et inimesed nagu pelgaks olla uhke ja õnnelik ja luua ilu enda ümber ning seda siis teistega jagada. Jagage ikka. Näidake mulle ja ma siis näitan teistele."


Olen igati nõus ühe pisikese "aga´ga" Üks sõbranna ütles mulle kunagi, et tema ei kirjutaks nii avalikult oma kodust või perest, sest need on väga isiklikud ja privaatsed asjad, mida laiale maailmale ei ole vaja kuulutada ja näidata. Teine sõbranna mõtiskles jälle selle üle, et tänapäeval kuulutatakse ja näidatakse pere idülli sageli läbi feissbuki.. noh, et kui su seinal pilte pole siis järelikult pole ka idülli. ( mis ju tegelikult üldse pole nii) Kolmandaks arvas üks inimene, et enamus blogi kirjutaid ongi kari kodus igavlevaid naisi, kes igast oma sammust maailmale kuulutada tahavad.
Selline "kättesaadavus" ja "pildil" olemine, teistega võrdlemine võib tõesti üks hetk muutuda väga koormavaks. Ikka tahaks ju paremini, rohkem, ilusamini. Keegi tark mees olevat öelnud, et tänapäeva inimene kulutab nii palju energiat enda võrdlemisele naabriga, et enda elu ununeb sootuks elamata. Samas olen ma nõus esimese tsitaadi mõttega- ilu tuleb luua ja seda teistele jagada, mitte ainult endale hoida. Kus on see kuldne kesktee, öelge mulle?

Tahaks kirjutada, et ehitus edeneb!... aga ei edene- isegi lammutamine mitte. Palju inspireerivam oleks ju vaadata selliseid pilte:




 Õhtud on muutunud nii lühikeseks ja nädalavahetused lendavad justkui õhku. Täna proovisime ehitada kõik lumememme. Minu pideva pirina peale, et üles korrusele on vaja lõppude lõpuks siseuksi-st Kaius ja Hugo läksid töökotta. Kes siis lammutab? Mina, Heti ja Helga või? Loomulikult peame aegajalt Kaiusega tuliseid vaidlusi selle üle, kuidas, kuhu ja miks teha. Mina käin ikka peale, et laed võiks olla kõrgemad- st taladeni välja, muidu on nii onni tunne. Kaius arvab, et see kõik ilus küll, aga ropp töö ja jube nikerdamine.

Elutoa põrand on peaaegu kõik lahti võetud

Meie magamikamber- lae esimene kiht maas, liistud eemaldatud

vaade köögist nö söögituppa. Mõte on hoopis see tellistest sein säilitada

elutoa põrand praegu

kööginurk vaadatuna elutoa poolt- pliit, soojamüür vajab uut vundamenti. Akna kõrvale tuleb uks otse terrassile.




Oma eelmises postituses kirjutasin, et meil on nüüd pisut uudne kodutee. Olin siis veel roosade prillidega. Nüüd ootan, et ometi veidi külmemaks ja kuivemaks läheks, sest muidu ei ole meie peres peale kirsasaabaste muid jalavarje vaja. Uurisin veidi ka tausta, et mis maksaks meile uue sissesõidu tee ja parkmiskoha tegemine ( 2 le autole)- maa koorimine, jäme kruus ja peenem kruus peale- 830 eurot! Einoh.. aga jah prioriteedid, prioriteetid. Ilmselt ei ole mõtet kuiva jalgealust enne teha, kui mingid ehitustööd on tehtud, võibolla kevadesse lükata. Eelmine kord oli see samuti üks viimaseid töid, mille Kaiusega ette võtsime. Egas midagi- tuleb varuda korralikud kummisaapad paariks aastaks uuesti.


                                        tööbuss seisab vanal koduteel või maja küljel. 


Selle sopaaugu asemele peaks tulevikus tulema korralik sissesõidu tee

meie uus parkimiskoht autole


Ahjaa! Olgugi, et kommenteerijaid või nö valjusti kaasamõtlejaid on mu blogis vähe- siis vaatamiste arv jõudis 5000ni. Kolme kuu kohta ei olegi seda nii vähe. Tore, et ikka lugejaid on. Jätkan ja arenen ning  loodetavasti on mul ja lastel kunagi hea lugeda/ vaadata, mis kunagi oli.


Friday, October 26, 2012

Mangotort apelsinizeleega


Talvehõnguline piparkoogipõhi, mango magus, suve ihkav emotsioon ja särtsu täis apelsinikate. Mu meelest sobib see kook igasse aastaaega :)

Põhi

150gr õhukesi piparkooke
80 gr võid
Purusta küpsised ning sega sulatatud võiga. Suru 24 cm küpsetuspaberiga kaetud vormi ja pane külmikusse tahenema.

Sisu

500 gr  East End mangopüreed
400 dl Saare maitsetamata koorejogurtit
3 spl suhkrut ( kui kasutad vahukoort)
( võib jagada ka vahukoorega pooleks st 200 dl vahukoort ja 200 dl koorejogurtit)
 8 lehte zelatiini
1 suure sidrunimahl

Sega suures kausis mangopüree ja jogurt. Leota zelatin. lehti 5 minutit külmas vees.  Pigista sidrunimahl väikesesse nõusse, kuumuta keemiseni ning lisa paar spl kuuma vett. Pigista paisunud zelat. lehed  kuuma, kuid mitte keevasse vette ja sega hoolsalt kuni lahustuvad. Jahuta veidi ja nirista mangopüree ja jogurti hulka pidevalt segades. Vahukoort kasutades lisa vahustatuna ( vahusta 3 spl suhkruga) kõige lõpus õrnalt sisse segades.
Vala koogivormi küpsisepõhja peale ja pane külmikusse tarretuma. ( 5 h piisab täiesti)


Apelsinizelee

5-6  kuldset apelsini
1,5 l värskelt pressitud aplesinimahla
1 sidrunimahl
2 lehte zelat.

Lõika apelsinidest kettad. Valmista zelee. Leota zel lehti külmas vees 5 minutit. Pane kastrulisse 3-4 spl vett, kuumuta ja lisa sinna paisnud lehed. Sega hoolega. Nirista jahtunult apeslinisidrunimahla sisse. Laota apelsinid juba tahenunud koogile. Vala peale apelsinisidrunimahl. Kata kook fooliumiga ( ma teen seda reeglina selleks, et koogid ei võtaks juurde külmakapist teisi lõhnu, maitseid) Lase taheneda vähemalt paar tundi.


PS! Kes tahab tugevamat kooki võib zelatiini ka veidi rohkem panna. Mulle meeldivad sellised kergelt pehmed ja kreemisemad koogid.








Sunday, October 14, 2012

Kodujuustukook marja kattega

Lubasin selle koogi retsepti korralikult oma blogisse kirja panna. Ausalt öelda ma ei oleks üldse uskunud, et see nii hea maitsega tuleb. Kõrvu oli jäänud, et toorjuust koogi sees ilma küpsetamata ei kõlba kusagile- pidavat suulakke kinni jääma ja väga rasvaselt mõjuma. Võta näpust- mulle meeldis. Võibolla oli ka koguste vahekord õige, st kodjuustu oli rohkem, kui toorjuustu...igaljuhul jääb see kook mu retseptisalve. Katteid võib alati varieerida- punased sõstrad, maasikad, vaarikad, virsikud, ananass jms Jõulude paiku äkki isegi jõhvikad :)


Kodujuustukook marjakattega

8-10 Digestive küpsist ( võib kasutada ka tervislikumaid küpsiseid)
75 gr võid

Sulata või, purusta küpsised. Sega või küpsiste hulka ja suru 24 cm koogi vormi põhja ( küpsetuspaber alla) ja veidi ka külgedele. Samas ei tohiks see kiht kindlasti liiga paks jääda, pigem vähem. Pane külmikusse tahenema.

600 gr 4% kodujuustu ( kasutasin seekrod farmi tooteid)- kaalujälgijad võtku muidugi lahjemad variandid :)
400 gr maitsetamata toorjuustu
1,5 dl suhkrut
zelatiin pulbrit

Muidugi võib ka väiksemaid koguseid kasutada, aga mulle meeldis just, et see kook tuli kõrge ja mahuline. Lahtikäiv vorm sai kolme kihiga ikka ääreni täis.

Sega omavahel toasoojad ained, mikserda kergelt läbi. Valmista zelatiin. Minul oli pulber, mille lahustasin väheses vaarikamahlas. Vala zelatiin massi sisse pidevalt segades. Seejärel vala see küpsiste põhja peale ja pane uuesti kappi tahenema.

5 dl külmutatud marju
suhkrut
zelatiin pulbrit

Marjad pane juba enne sulama, et eralduks mahl. Kuumuta keemiseni, lisa zelatiin pulber pidevalt segades kuni lahustumiseni. Lase veidi jahtuda ja vala koogi kõige pealmiseks kihiks.
Pane külmikusse vähemalt 4h. Eriti hea on kook minu meelest järgmisel päeval otse külmikust võetuna. Kõrvale kuum kohv või tee ja kooslus sulab suus :)





Ne vsegda tak budet

Märkamatult on kolm nädalat jälle lennanud, kaugel need jõuludki enam on :) Meie pere teised jõulud oma kodus. Saab näha, kas on midagi teistmoodi- no muidugi on, meil on ju nüüd Helga :) ja naabrid.
Elus on kõik nii muutuv ja meeles mõlgub viimasel ajal sageli mõte: ne vsegda tak budet. Ilmselt see mõte ongi mulle viimasel ajal andnud rohkem meelerahu ja enesekindlust. Vahel on nii raske lahti lasta endale turvalistest asjadest või loobuda, mille kallal oled ise palju vaeva näinud...aga mõnikord tuleb loobuda, vaadata edasi ning tegutseda.

Midagi väga olulist meie ehitustandemis toimunud ei ole. Ühe nädala oli Kaius Rootsis, järgmise mina Helgaga Tallinnas. Helga jäi oma elu esimesse nohusse ja silmapõletikku, linnas olemine ei istunud ei talle ega mulle. Mingi imelik haiguseviirus käis meil kõigil üle.
Mäletate- lubasin, et ei hakka aias sahmima? Siiani ei sahmi- ausalt... aga, kui ikka silma iga päev riivab üks suur "pasa" hunnik siis ei jaksa ma seda kaua vaadata. Võtsime kõik koos selle ette, jällegi ämm käis abiks :) Muidugi ei olnud mul oidu sellest "enne" pilti teha. Igasuguseid põnevaid asju sai jälle näha- tablette suuremas koguses, piimapakke, kilekotte, pliiatseid, eterniidi juppe, telliseid, lugematu kogus pakendeid ja need kõik segamini mingite imelike jurakate taimedega. Lapp, lapi haaval kaevasime jõudumööda selle üles ja täna sain mulda torgata oma tulbisibulad, keskele pojengid ja siis veel üks suur roosa lill ( nime ei teagi) Kõik see on muidugi suht/koht ajutine, aga vähemalt sellest jubedast "august" saime jagu. Ideaalis tahaks sinna teha ühe püsikute kasvuala, aga pean veel jupp aega tudeerima, kuidas kõige õigem teha oleks...

ahjaa tänasest st 14 oktoober 2012 on meie perel veidi uus kodutee- natuke veel vildakas, künklik ja rohune, aga küll me sellest ka jagu saame. Täna kogesin taaskord, et mu mehel on kordades rohkem optimismi.Täna püüdis ta mind turgutada ja indu süstida öeldes, et ta kujutab täiesti ette, kui ilus aed ja hubane kodu saab meil varsti olema.  Ilmselt on meil veidi erinev ajamõõde... mina tahaks ikka veidi kiiremini. :) aga hindan tema optimismi ja püüan sellesse uskuda.


kes arvab ära, kellega on tegu?

lükka või kardulat maasse...

...aga ei pigem siiski tublid esialgu



lae teise kihi lahtivõtmine

Näete vasakul nurgas tala? Sinnani peame jõudma- st üks kiht tuleb veel maha võtta..puhastada, kile panna ja sellele laudis.
.

Thursday, October 4, 2012

Üks mõtisklus

"Väkkk, rõõve!" ütles Hugo, kui palusin tal väikese biojäätmete ämbri välja viia. "Kuidas palun?"
"Ma võin pudeleid viia, aga see ämber on rõve"! "No selge, vii siis pudeleid".
Järgmisel hommikul viisin teda LA ja pidin otsustama, mis ringides ta sel aastal käima hakkab. Valikut isegi justkui on- lauluring, tantsuring, trummiring, tennis. Kõik selleks,et pakkuda lapsele rõõmu, huvitavat ja arendavat tegevust, mis ühtlasi peaks kasvatama sisemist enesekindlust, kohusetunnet, teistega arvestamist jms... aga...
Ma jäin mõtlema selle üle, kui palju me tänapäeval  õpetame lastele elementaarset kodutööde tegemist. Iseenda eeskuju on muidugi asja etalon, aga ikkagi... Nõude pesemine, puude toomine, prügi välja viimine, oma voodi korda seadmine, lehtede riisumine, lõkke tegemine, lehehunnikute koristamine, maa kaevamine, kodu ümbruse hooldamine, töö alustamine ja selle lõpetamine. Ma ei arva, et laps peaks 10 ruutu maad kaevama või päev läbi "täiskasvanute"kohustusi täitma, aga üha enam mulle tundub, et selliste tööde tegemise oskus ja olulisus ununeb inimestel üha rohkem. Kogu meedia pasundab sellest, kui oluline on lapsi armastada, neid arendada. Nii lihtne on kaasa minna massipsühhoosiga ja kui ei lähe siis vaadatakse kui  kergelt "metsapoolset", kes oma lapsi rasket tööd sunnib tegema.


Mulle meeldivad ( kellele ei meeldiks) särasilmsed lapsed, kes oma tegemiste üle uhkust ja rõõmu tunnevad- see ongi ilmselt kõige olulisem eesmärk, olgu selleks laulukonkurss, rattasõidu võistlus vms..aga sinna vahele ära mahutada oma kodu ja kodu ümbruse eest hoolitsemine on lapseeas veelgi olulisem. Nii väga soovin uskuda, et suudan oma lapsi niimoodi armastada ja suunata, et nendest kasvaks eelkõige kodu ja peret hoidvad inimesed, kellele kodutööde tegemine ei ole "väkk ja rõve" tegevus vaid kõige lihtsam ja parem viis hoolida endast ja enda ümber elavatest inimestest.