"Ma võin pudeleid viia, aga see ämber on rõve"! "No selge, vii siis pudeleid".
Järgmisel hommikul viisin teda LA ja pidin otsustama, mis ringides ta sel aastal käima hakkab. Valikut isegi justkui on- lauluring, tantsuring, trummiring, tennis. Kõik selleks,et pakkuda lapsele rõõmu, huvitavat ja arendavat tegevust, mis ühtlasi peaks kasvatama sisemist enesekindlust, kohusetunnet, teistega arvestamist jms... aga...
Ma jäin mõtlema selle üle, kui palju me tänapäeval õpetame lastele elementaarset kodutööde tegemist. Iseenda eeskuju on muidugi asja etalon, aga ikkagi... Nõude pesemine, puude toomine, prügi välja viimine, oma voodi korda seadmine, lehtede riisumine, lõkke tegemine, lehehunnikute koristamine, maa kaevamine, kodu ümbruse hooldamine, töö alustamine ja selle lõpetamine. Ma ei arva, et laps peaks 10 ruutu maad kaevama või päev läbi "täiskasvanute"kohustusi täitma, aga üha enam mulle tundub, et selliste tööde tegemise oskus ja olulisus ununeb inimestel üha rohkem. Kogu meedia pasundab sellest, kui oluline on lapsi armastada, neid arendada. Nii lihtne on kaasa minna massipsühhoosiga ja kui ei lähe siis vaadatakse kui kergelt "metsapoolset", kes oma lapsi rasket tööd sunnib tegema.
Mulle meeldivad ( kellele ei meeldiks) särasilmsed lapsed, kes oma tegemiste üle uhkust ja rõõmu tunnevad- see ongi ilmselt kõige olulisem eesmärk, olgu selleks laulukonkurss, rattasõidu võistlus vms..aga sinna vahele ära mahutada oma kodu ja kodu ümbruse eest hoolitsemine on lapseeas veelgi olulisem. Nii väga soovin uskuda, et suudan oma lapsi niimoodi armastada ja suunata, et nendest kasvaks eelkõige kodu ja peret hoidvad inimesed, kellele kodutööde tegemine ei ole "väkk ja rõve" tegevus vaid kõige lihtsam ja parem viis hoolida endast ja enda ümber elavatest inimestest.
No comments:
Post a Comment