Appi! Lumi tuli maha- täpselt Helga 4 kuu sünnipäeval. Lapsed olid muidugi sellest nii suures eufoorias, et tuppa kutsumine oli pigem iseendaga rääkimine.... aga minu lilled, lõikamata põõsad, multshimine? Kõik on lumevaiba all. Järjekordselt tahan tänusõnad öelda ämmale, kes tööpäeva hommikul on (Helga õueund valvates) aidanud mul mõned võsastunud ja rääbispõõsad ära lõigata.Isegi lõket jõudsime teha. Lootsin, et jõuan Heti lasteaiaga ära harjutada ja veel veidi aias kõpitseda.Tundub, et peab laskma aial unne vajuda.. kui lumi siis lumi. Või noh, mis lumi-täna sirab selline päike, et lumi hakkab ära "sulima" nagu Heti ütleb.
Tsiteerin http://kristakoiv.com/ postitust:
"Kui inimesi minu pildi peale ei ole, siis kohe teravalt seal kannul on ilusad kodud. Küll mul on alles hea meel kui inimestele meeldib see, kus nad elavad. Väga-väga teravalt ma vibutan näppu meie nõukaaegse kooliõpetuse poole, kes minuarust tegi ikka kõik selleks, et inimestest loovus välja juurida ja kui seda ikka sinna natuke alles jäi, siis löödi enesekindluse labidaga mätaki peale. Enda ümber ilu näha ja luua oli kuidagi selline…noh ei tea. Ma nüüd muidugi ei saa öelda, et kõik tunnevad, et see nii karm oli, sest kellel oli annet, see lihtsalt vist ei lasknud ennast sellest häirida. Ühesõnaga, on mul nii kahju, et inimesed nagu pelgaks olla uhke ja õnnelik ja luua ilu enda ümber ning seda siis teistega jagada. Jagage ikka. Näidake mulle ja ma siis näitan teistele."
Olen igati nõus ühe pisikese "aga´ga" Üks sõbranna ütles mulle kunagi, et tema ei kirjutaks nii avalikult oma kodust või perest, sest need on väga isiklikud ja privaatsed asjad, mida laiale maailmale ei ole vaja kuulutada ja näidata. Teine sõbranna mõtiskles jälle selle üle, et tänapäeval kuulutatakse ja näidatakse pere idülli sageli läbi feissbuki.. noh, et kui su seinal pilte pole siis järelikult pole ka idülli. ( mis ju tegelikult üldse pole nii) Kolmandaks arvas üks inimene, et enamus blogi kirjutaid ongi kari kodus igavlevaid naisi, kes igast oma sammust maailmale kuulutada tahavad.
Selline "kättesaadavus" ja "pildil" olemine, teistega võrdlemine võib tõesti üks hetk muutuda väga koormavaks. Ikka tahaks ju paremini, rohkem, ilusamini. Keegi tark mees olevat öelnud, et tänapäeva inimene kulutab nii palju energiat enda võrdlemisele naabriga, et enda elu ununeb sootuks elamata. Samas olen ma nõus esimese tsitaadi mõttega- ilu tuleb luua ja seda teistele jagada, mitte ainult endale hoida. Kus on see kuldne kesktee, öelge mulle?
Tahaks kirjutada, et ehitus edeneb!... aga ei edene- isegi lammutamine mitte. Palju inspireerivam oleks ju vaadata selliseid pilte:
Õhtud on muutunud nii lühikeseks ja nädalavahetused lendavad justkui õhku. Täna proovisime ehitada kõik lumememme. Minu pideva pirina peale, et üles korrusele on vaja lõppude lõpuks siseuksi-st Kaius ja Hugo läksid töökotta. Kes siis lammutab? Mina, Heti ja Helga või? Loomulikult peame aegajalt Kaiusega tuliseid vaidlusi selle üle, kuidas, kuhu ja miks teha. Mina käin ikka peale, et laed võiks olla kõrgemad- st taladeni välja, muidu on nii onni tunne. Kaius arvab, et see kõik ilus küll, aga ropp töö ja jube nikerdamine.
 |
| Elutoa põrand on peaaegu kõik lahti võetud |
 |
| Meie magamikamber- lae esimene kiht maas, liistud eemaldatud |
 |
| vaade köögist nö söögituppa. Mõte on hoopis see tellistest sein säilitada |
 |
| elutoa põrand praegu |
 |
kööginurk vaadatuna elutoa poolt- pliit, soojamüür vajab uut vundamenti. Akna kõrvale tuleb uks otse terrassile.
Oma eelmises postituses kirjutasin, et meil on nüüd pisut uudne kodutee. Olin siis veel roosade prillidega. Nüüd ootan, et ometi veidi külmemaks ja kuivemaks läheks, sest muidu ei ole meie peres peale kirsasaabaste muid jalavarje vaja. Uurisin veidi ka tausta, et mis maksaks meile uue sissesõidu tee ja parkmiskoha tegemine ( 2 le autole)- maa koorimine, jäme kruus ja peenem kruus peale- 830 eurot! Einoh.. aga jah prioriteedid, prioriteetid. Ilmselt ei ole mõtet kuiva jalgealust enne teha, kui mingid ehitustööd on tehtud, võibolla kevadesse lükata. Eelmine kord oli see samuti üks viimaseid töid, mille Kaiusega ette võtsime. Egas midagi- tuleb varuda korralikud kummisaapad paariks aastaks uuesti.
|
| tööbuss seisab vanal koduteel või maja küljel. |
Selle sopaaugu asemele peaks tulevikus tulema korralik sissesõidu tee
meie uus parkimiskoht autole
Ahjaa! Olgugi, et kommenteerijaid või nö valjusti kaasamõtlejaid on mu blogis vähe- siis vaatamiste arv jõudis 5000ni. Kolme kuu kohta ei olegi seda nii vähe. Tore, et ikka lugejaid on. Jätkan ja arenen ning loodetavasti on mul ja lastel kunagi hea lugeda/ vaadata, mis kunagi oli.
|
No comments:
Post a Comment