Te ei kujuta ette, millina nauding on hommikult kell 7 tõusta. Jah loete õigesti- kell 7. Mõni hommik veel varem. Mõned tingimused peavad olema ainult täidetud- kõik lapsed veel magavad, mu ees aurab kruusitäis kohvi, koos maitsva võileivaga ja ma saan omi mõtteid mõtelda vaikuses. VAIKUS- see on justkui uue näoga väärtus, mida olen hakanud hindama praegusel ajal hoopis teisiti, kui mõned aastad tagasi. Oi, kui palju võib korda saata vaikus. Mõelge ise :)
Mõtisklesin siin, kuidas üles täheldada blogisse OMA KODU ehitustandem. Terved albumitäied pilte vajaks hädasti korda ja süsteemi seadmist, millised valida, millised jätta? Kas alustada päris algusest ja kõik jupp haaval kirja panna? Tegelikult peaks seda tegema, sest praegu veel mäletan, no peaaegu kõike- 5 aasta pärast vaevalt. Võibolla tahavad lapselapsed kunagi teada, milline vanaema/vanaisa KODU kunagi alguses oli? Iseasi, kas sel ajal enam sellist blogide lugemist enam on... ideaalne oleks kõik ikka käsitsi paberkandjale panna- ikka tindi ja sulega, aga mul pole selleks vist aega.
KODU- mis või kes see on? Tänases jutus on mul nii palju küsimusi iseendale ja teile. Küsisin poja käest, mis kodu on? Mõtles veidi ja vastas,et kodus saab mängida, magada ja süüa :) Igaleühele tähendab kodu midagi või kedagi ning vale vastust vist ei olegi, .
Iseasi on iga kodu "oma lugu". Meil sai see alguse 2007 aastal, kui Kaius oli mulle selgeks teinud, et korruselamu korteris tema elada ei taha. Ok, arusaadav. Mainin seda tuleviku kirjutiste pärast, sest vastupidiselt mehele ei oleks minul sel hetkel midagi selle vastu olnud, et mõnes korteris elu sisse seada.
Vaaginud üht ja teist sai lõpuks otsustatud ühe vana talu -palkmaja kasuks, mis nõuka ajal metsast
( ajaloo järgi küüditati omanikud Siberisse) Kärdlasse toodi ja ohvitseridele elamuks tuuniti. Peale nõuka aega oli see veel nelja!!! korteriga elamu. Nüüd seisid kaks korterit juba mitu aega ilma hoole ja eluta. Tõesõna, kui esimest korda sel krundil kõndisin ja maja silmitsesin, hakkas mul sees keerama. Ma ei olnud sellise asjaga silmitsi seisnud... mees on mul selles vallas minust optimistlikum ja ütles, et küll me hakkama saame. Ühe olulise vea me siiski tegime, aga sellest kunagi hiljem. Kahju on muidugi sellest, et päris algusest on väga vähe pilte. Õnneks oli Kaiusel tarkust mõned teha. Nüüd on ikka hea vaadata küll, mis oli ENNE
 |
| Krunt peale ostu kogu st rinnuni "puhta loodusega" |
 |
| Meie kodu välisuks otse sahvrisse ja kuivkäimlasse
|
 |
| Kogu krunt oli kaetud rinnuni "puhta loodusega"
|
 |
| Vaade köögist elutuppa caption |
 |
| Elutuba, pildil olev ümmargune laud on praegu meie pere söögilaud :) |
 |
| Kööginurk, mille aknast on saanud kahe ruumi avatud osa |
Pole just väga innustavad pildid, vähemalt mulle ei olnud see vaatepilt tol ajal meeltmööda. Nüüd vaatan kogu lugu teise pilguga ning sõprade/tuttavate renoveerimise algusjärgus olevates majadest satun suurde õhinasse. Praegu isegi kahetsen, ( kuigi sel hetkel mul puudus see tarkus) et ei vaadanud kogu kupatust tähelepanelikumalt. Võimalik, et ära sai visatud mitmeid asju, mida oleks saanud taaskasutada... aga sel hetkel tundus kõik nii räpane ja rämpsu täis. Ainus soov oli peaaegu kõik lagedaks ja puhtaks saada.
16 juuli 2007 alustasime suuremate lammutustöödega. Lammutamine on üsna lõbus töö, hiljem kogu sodi likvideerimine hoopis teine teema. Uskumatu, kui palju võib tulla ehitus ja jäätmesodi. Tore on see isegi majast välja tassida ja edasi?? Jääbki sinna või? Ühesõnaga üks töö tingib järgmise ja teatud hetkedel tahaks nii käega lüüa ja ära kaduda, sest sel ei näigi lõppu tulevat... aga hakkama saime :)
 |
| Väljalõhutud ahjud, mille punased tellised ootavad taaskasutust |
 |
| Peale konkude lõhkumist oli selline seis |
 |
| Ahjude lõhkumine |
 |
| Vahelagi teisele korrusele |
 |
| Vaba vaade teisele korrusele |
 |
| Peaaegu puhtaks saanud elutuba, vana köögi vahesein on maha võetud |
järgneb...
No comments:
Post a Comment