Mina olen ja üsna mitmel korral. Olen juurelnud põhjuste üle. Korduvalt on paljud inimesed mulle öelnud, et ahh mis sa rapsid ja rabeled. Olen püüdnud mitu korda tuure maha tõmmata, kuid mõne aja möödudes hakkab jälle sees justkui keerama ja kerkivad küsimused, miks midagi ei toimu, ei arene? Üheski asjas ei tohiks olla midagi rasket, kui seda tõesti tahta. Kahte asja on vaja: motivatsiooni ja teotahet... jah just teotahet/tegemisetahet, sest ainult idee ja mõttejõust ei piisa. Oskuseid on ka vaja muidugi, kust neid võtta? Läbi enda kogemuste?
Küsimusi on nii palju, aga jutuga tahan jõuda sinna, et olen uue õueala nö tegemise ikkagi väga südame külge võtnud. No ei suuda ma sellest sopaaugust ja pimedusest iga päev tuppa vantsida, vaadata räämas õunapuid ja põõsaid. Maalappi, mis on nagu kuumaastik. Aianurki, mis on täis igasugust soga ja sodi-see teeb mu meeleolu kohe haigeks. Seda enam, et olen ise "õue inimene" ja püüan kasvatada lapsi samas vaimus. Õueala on ju nagu teine kodu ja ma ei saa salata, et armastan pigem korda, ( mitte piinlikku, kus sahtlis peaks kahvel, kahvli peal lebama) kui korratust. Püüdsin mõnda aega leiutada "jalgratast" tööde järjekorra, kujunduse osas. Tegime Kaiusega kalkulatsioone, mis meid mõlemaid veidi ohkima pani, et mida siis üldse ette peaks võtma. Kõike korraga ei saa, see on siililegi selge.
Õnneks on olemas häid inimesi :) Võtsin end kätte ning otsisin asjatundjaga kontakti. Kena oleks ju mõelda küll, et teen kõik ise ja siis tunnen uhkusenoote rinnas tuksumas, aga on sel alati mõtet?
Ühesõnaga kohtusin äärmiselt meeldiva inimesega, kes mu mõtteid aitas korrastada ja väga häid nõuandeid jagas, kuidas õuealale/aiale võiks läheneda, ruum loogiliselt liikuma panna vastavalt päikesele ning loomulikult vajadustele. Suur tänu talle mõõtkavas joonise eest, mille koos kokku panime. Vähemalt idee tasandil on midagi olemas ja see meeldib mulle väga. Vaimusilm kujutab kõike väga hästi ette. Motivatsioon on, kui nüüd veel tegudeni jõuaks...
Mõned kujundlikud pildid ka, et tekiks vähemalt "illusiooni" tunne.
Sissesõit ja viljapuuaed
Viljapuu aeda hakkab ääristama põõsashekk: harilik sirel, ebajasmiin, (snowbelle) kontpuu. Ühtlasi on see ka sissesõidu nurk ning jasmiini hea lõhn ja ilusad õied on igati sobilikud sinna.
Toast õue astudes peaks tulema pojengide orkester Tuulekoda peaks tulevikus ümbritsema kivisillutis.
...ja siis minu unistus: terrassi nurk ( kõige lõunapoolsem ja päikeselisem koht) roosid koos lavendli ja salveiga
Marjapõõsad moodustavad heki ühelt poolt naabreid. Teine pool on kahjuks veel ebaselge.
Aia teist nö sügavat nurka hakkavad täitma samuti lehtpõõsad- sirel, hortensia ja ka mõni kontpuu, mida ääristab madal viljatu kurereha. Ideaalis sooviksin sinna ka paari nö "tulesilma" aiale valgustuse andmiseks.
Tarbead- ilmselt tuleb väga tagasihoidlik. Lastele maasikad, herned, porgand.. ja muidugi maitserohelised.Üleäänud osa muru ja laste mänguala kuna seda mängimise aega on meie peres ilmselt veel hea- mitu aastat....Mingit hirmkallist nö süsteemi ei pea ma vajalikuks neile osta, küll oleks tore leida mõni vana paat või väike majake ning see neile mugavaks tuunida... ja muidugi lõkkeplats. Kahjuks ei leia netist ühtegi väga head pilti, aga miks ka mitte midagi sellist
Selline lugu siis seekord. Millal tegudeni jõuame? Ikka koos Kaiuse ja lastega tegutsedes ja nii mõnigi hea inimene on oma abi pakkunud :) Hoian kursis :)
No comments:
Post a Comment