Eheeeee- enne, kui lumi JÄLLE maha sadas jõudsin ma lubatud lumikellukesed pildile saada :)
Tunnete kevade lõhna? Ei tunne? Nihutage nina ekraanile lähemale-äkki läbi kuvari tunnete, sest õues seda enamus ajast tunda ei ole. Ma isegi ei oota enam kevadet :) Üks tuttav kirjutas näoraamatus laheda kommentaari, et meil jääb sel aastal ilusaim aeg vahele- talv läheb üle kohe sügiseks. Selleks peab ka valmis olema, eksju? Igaljuhul hetkel aknast välja vaadates sajab pehmet, laia lund. Tundub, et kisub tuisuks varsti, sest naabrite lipp lehvib kahtlaselt sirge joonega ;) Las sajab siis- mul on kodus 1 haige ja 1 terve laps. Beseerull kirssidega ootab külmikus külalise saabumist. Naudin ajahetke, naudin kodusolemist, naudin ehitustandemi aega, naudin " mitte millegi" tegemist.
Eelmise postituse kohta sain piisavalt tagasisidet- mõistmaks, et pessimistlikult edasi liikuda pole võimalik. Tahaks selle väga oma õlgadelt maha raputada, vaadata taeva poole ning mõelda-kõik edeneb.Üks hea inimene andis muidugi head nõu, soovitades mitte muutuda porgandininaga eesliks. Elus on muudki olulist teha, kui ainult lammutada ja ehitada, kaevata ja istutada. Ma olen mitmed korrad püüdnud end lugemislainele saada, aga miski takistab... ja ma ei tea, mis see on. Äkki see pidev ühes keskkonnas olek, või on see hale vabandus?
Ma armastan inimesi ja sõpru, kes oskavad rääkida, kelle sõnavara on nagu ookean,... aga ei pinguta oma targutamisega üle. Hääle intonatisioon, õiged repliigid õiges kohas mõjuvad teinekord nii vabastavalt, et rohkem pole heaks tujuks ja olemiseks vajagi. Ma armastan inimesi ja sõpru, kes raskematel hetkedel pakuvad ise abi ja tuge, kes ei kao neil hetkedel "tühe". Ma armastan inimesi ja sõpru, kes rasketel hetkedel ei tee nägu, et kõik on hästi. Ma armastan inimesi ja sõpru, kes julgevad rääkida probleemidest nii nagu need on ning tegutseda nende lahendamiseks.
Mul on siiras rõõm, et 5 aasta jooksul Hiiumaa eluga kohanedes on mul selliseid inimesi kõrvale tekkinud. Olen aru saanud, kui oluline on sõpruse tekkimiseks ühised soovid, vaated ja eesmärgid ja ambitsioonid. Need ei pea tiksuma täpselt üks ühele ajarattas, aga mõtte ja teoviis peaks olema sarnased.
Lubasin, et tasasel sammul tegutseme ka lammutamises/ehituses. Vahepeal jõudsid muidugi suuremad lapsed haigeks jääda ja enamuse kavatsetust pea peale pöörata, aga midagi siiski oleme teinud. Mina võin endiselt kinnitada endale rinda märgi- lammutussodi sorteerija ja ladustaja/äravedaja. Kaius- lammutaja, suuremad lapsed-abitöölised. Suurest südamesoovist kirjutasin eelmises postituses- uus tuulekoda ja terrass, oma koduuks ja sissekäik. Alustasime sellega eelmisel nädalavahetusel ( tööd saame teha hetkel vaid nädalavahetuspäevadel- kuna puhkuse võtmine nädala sees ei tule Kaiusel hetkel kõne allagi) Õhtuti ei jõua veel midagi teha, sest Kaiuse tööpäev lõpeb enamus ajast kella 19 paiku või hiljem.... äkki siis suvel jõuame :) Tuulekoja lammutamine lipp, lipi haaval. Muidugi oleks mõnus buldooser kutsuda... aga 600 või rohkemgi euri selle eest maksta ei ole enam nii mõnus. Loomulikult suutsime Kaiusega vahepeal mitu korda vanduda, et on seda jama meile ikka vaja?? Eriti peale 5 realist pehkinud palkide avastamist seina ülaosas... Vahepeal jõudsime vaatamas käia ühe tuttava uut maja ja no ma ei jõudnud ohkimata jätta. Milline idüll- maja metsa veerel, kadakad, meri, mitte ühtegi hingelist peale metsloomade, lindude.
Täiesti kummalisel ja ootamatul kombel on minu jaoks eluliselt oluliseks saanud oma perekonna privaatsuse omamine... aga nüüd mõned illustreerivad pildid ka.
 |
| Tuulekoja kamorkade sisemuse lahtivõtmine ja välja vedu ( kaks sahvrit + kuivkäimla) |
 |
| naelte väljavõtmine oli küll põhiliselt minu töö, Hugo aitas ka |
 |
| laudade väljavedu ja seinte lahtivõtmine |
 |
| katuse esimese kihi eemaldamine |
 |
| katuse mahavõtmine ja avastus, et 5 ülemist palki on pehkinud sai. |
 |
| pilt lähemalt |
 |
| sõrestiku kummuli lükkamine |
 |
| lahtivõtmine ja vedu bussi |
 |
| kuivkämla |
 |
| puitsodi põletamine |
Lisan mõne foto sellest, milline võiks maja eeskoda ja olemine LÄHItulevikus olla. Ma mingi hea googeldaja ei ole, ajakirjadest olen leidnud isegi paremaid pilte. Kasutagem muidugi maksimaalset ettekujutlusvõimet, kas praeguse seisuga midagi sellist saab kunagi olema.
Keegi ütles kunagi- kõige tähtsam on uskuda. Usume siis... ja järgmine kord on midagi jälle "tehtud"- koos heade inimeste ja sõprade kaasabiga, sest olen aru saanud veel ühest olulisest asjast- elus on rõõmu ja tervist palju rohkem, kui su ümber on inimesed ja sõbrad, kellega koos tegutseda, asju arutada ja rõõmu tunda.
No comments:
Post a Comment