Ühel hilisemal õhtupoolikul, kui Kaiusega põsed "lõsakil" köögi aknast välja vaatasime ning silmailu nautisime ütles ta ühtäkki, et küll on kahju, et tal oma vanemate kodu ehitusest mingeid fotosid ei ole. Muidugi ema ja isa mäletavad ning on rääkinud, milline alguses see krunt oli, kuidas maja kerkis, milliste vahenditega ehitati jms, aga ikkagi foto -see on justkui tõend,mida tahaks silmaga näha.
Nojaa siis ma tundsin, et ilmselt teen ikka õiget asja, et meie kodu ehitamise saagat püüan mingil moel jäädvustada nii pildis, kui sõnas. Tegelikult lappasin hiljaaegu paari aasta taguseid pilte ja uskumatult lühike on inimese mälu küll, fotodelt vahib vastu selliseid asju, mida enam ei mäleta või ei taha mäletada. Just sel kevadel- see on siis ju juba KOLMAS!!! näen oma köögi aknast sellist ilu, mida alguses ootasin. Saan alles nüüd aru, et kõik tahab aega ja kasvamist. Pildi tekkimiseks, milline on sinu aed, mis sind iseloomustab. Kaskede all olev taimestik on hakanud laiutama silmale nähtavalt, millegipärast ei taha okaspuu seal kasvada, aga noh pole hullu- muud taimekesed on ka ilusaid. Mõne puu all ilus kollane lillepuhmas, enamvähem ühtlane maaaiale omane murulapp ( mõtlen selle all muru, mis sisaldab ka võilille jms) Kuna ma suutsin mingi aeg tagasi, mingeid mittevajalikke klahve vajutada ja mu nö eelmise aia kujunemisest on kõik pildid kadunud siis panen siia mõned meeldetuletuseks ehk innustavad mind uue osa kallal siis rohkem tegutsema.
|
ämm vaatab optimistliku pilguga uut vundamenti |
|
tagakrunt, meeletu võsa ja rämpsuhunnikud |
|
nüüdne naabrite külg, mille puhastamine oli iseloomu proovilepanek |
|
maja esine, mil mingi osa rämpsu olime juba ära likvideerinud |
|
talgud- minu ema ja õed veavad oksi |
|
õnnetunne, mil maja esine oli saanud puhtaks ja sain hakata mulda sõeluma, et muru külvata |
|
lauda lammutamine, kaskede alune puhastamine lehmakettidest jms |
|
tolle aja õnnetunne nr 2, rämpsuvaba majaesine |
|
Kaius ja ämm tõmbavad lehmakette maa seest välja |
|
lauda lammutamine vol 2, lapsele hoog sisse ja mõni liigutus jälle töös tehtud |
|
õnnetunne nr 3, kui olin umbes 10 kärutäit mulda sõelnud, Kaius aitas kivid vedada ja sain muru külvata |
|
õnnetunne nr 4 taimede istutamine |
|
lapse õnnetunne |
|
masendustunne nr miljon.. kui ühe poole olime suutnud puhtaks teha ootas järgmine |
|
õnnetunne nr 5 muld sõelutud ja rämps koristatud |
|
puhastutstööd |
|
esimene sügis peale muru külvamist...püti ümbrusele tuli veel koormatäis mulda sõeluda, sest liiva peal suurt midagi ei kasva. |
|
puhtaks tehtud nüüd naabrite pool, sõelutud muld ja muruseeme |
|
ja vaikselt hakkab tekkima olemise tunne, millesse oled nii palju andnud |
|
koristustööd pojaga |
|
õnnetunne nr 7, kui olime tellinud kruusa, kanga jms ning maja kõrvale tekkis sõidetav ja käidav tee, peenkruusa sõelusime peale ise- nüüdne naabrite pool |
|
tuntav tüdimusetunne- kuid tehtud sai maa puhastamine, silumine, muru külvamine |
|
aasta 2012, mil külvatud murust on saanud rohelus |
|
minu esimene mittearvestuslik roosi,salvei ja lavendli "puhmas"- inimene õpib, kui teeb. |
|
sügistööd |
|
peenkillustikuga kaetud ja kinni freesitud tee- koos töö Kaiusega- nüüdne naabrite pool |
|
enelad, kui suure risu ja mullahunniku olime ära likvideerinud |
|
aknalaused puhastatud |
|
peenkillustiku töö on veel pooleli |
|
koostöö HEtiga |
|
tee tegemine- nüüdne naabrite pool |
|
maja külje korrastamine, paekivi plaatide panemine- nüüdne naabrite pool |
|
vanadest töökoja lampidest tuunitud majavalgustid ( mida kahjuks see talv põlema eriti panna ei saanudki) |
Meie uus nö aia pool on hetkel nagu lahinguväli. Paremini ma seda kirjeldada ei oska. Terve õu on esiteks mingit kola täis, teiseks on pool õue on traktoriga üles küntud, et suuremad augud ära täita ja kolmandaks on taimestik absoluutselt olematu. Kõik olemasolevad lilled vedasin kevadel lihtsalt ühe kuuri äärde.Meenub, kuidas eelmisel kevadel naabrinaisele suure kõhuga rääkisin- küll ma järgmisel aastal alles hakkan ka istutama, peenraid tegema ja mõnulema... aga ma ei tea-pole ma kusagile eriti jõudnud. Isegi ühtegi ürdipotti ei ole :) Seni käib tihe võitlus sodimajandusega. Õnneks on olemas jäätmekogumispunkt, kuhu miskit saab ka lihtsalt ära viia- katkine klaas, pakend jms.
Mingi hetk jõudsime vähemalt selleni, et saime väikese kopa tellida, kes meil sopaaugud ära täidaks, uue terrassi augu tõmbaks ja veel nipet/näpet teeks.
3 h tööd- 110 euri.
2 h tööd pluss liiva koorem- 150 euri
Kaius on nädalavahetustel ( tegelikult mul hing täiesti valutab) tegelenud ainult maja vundamendi toestamise ja sidumisega. Pole ta ühelgi nädalavahetusel saanud tegeleda oma hobiga. Ta on aidanud mind raskematel kaevamistöödel, kus mul jõud üle ei käi. Uskumatult tubli mees, tubli on isegi vale öelda- visa ja sihikindel mees. Samas peab midagi muutuma, sest kui jääb ainult üks ehitamine ja töö siis..?
|
kuuri taguste puhastamine absoluutselt hämmastavatest asjades, mille loetelu ei lõpeks |
|
tulevane köögi ja juurvilja nurk |
|
peaaed- mänguplats- millel kiht maha kooriti - hetkel juba veidi rohetab |
|
üks pilt katuseaknast vaadatuna- jube kuuririvi |
|
mullapinna silumine, puhastamine ja muruseemne külvamine |
|
meie "pergola" loodetavasti saab sellest tulevikus midagi nägusamat |
|
see osa jääb järgmisse kevadesse- aa aed on minu värvitud :) |
|
uue terrassi koht ja kuju |
|
maja nurga vundament.. |
|
eeltööd vundamendi sidumiseks |
|
puhastatud ja tasandatud maa- ootame nüüd muru kerkimist |
|
ootame muru |
Neid pilte vaadates tekib mul mõte ja küsimus, et kas sellised asjad kujundavad ja suundavad inimese väärtushinnanguid ja prioriteete? Millises suunas? Kus tunnetada piiri, et elamine ei oleks vaid töö ja tegemine vaid ka olemine ja nautimine? Jajah- võib ju öelda, et ela ja tööta nii, et see ongi nauding ja olemine.. aegajalt see isegi õnnestub, kuid mitte alati.
...aga ma ei tea, kas kõlan lõetuseks karmilt? Mulle igatahes tundub, et iga aed ja kodu on tema peremehe või perenaise nägu...või vähemalt aja jooksul läheb ta seda nägu. Südames loodan ja soovin, et meie kodu ja aia nägu kasvab välja rahus ja üksmeeles koos tegutsedes, kus igalühel on anda oma panus, sest mulle tundub, et just koos tegutsemine loob kodutunde, mida me kõik vajame.
No comments:
Post a Comment